EELK Haljala Mauritiuse kirik

Haljala Püha Mauritiuse kirik, poolel teel Rakvere linnusest Toolseni Viru rannal, sai keskaja lõpuks valmis tõeliselt vägeva kantsina ka sõjalises mõttes. Peamiseks tunnismärgiks kaitseeesmärgist kujunes võimas kaheksakorruseline, kamina ja laskepiludega läänetorn. Esimene ehitusetapp 1430-40 andis koori ja käärkambri, mõni aastakümme hiljem võlviti kolmelööviline pikihoone; viimasena 15. sajandi lõpus lisandunud läänetorn küündis 34 meetrini. Palju on paekivises Haljalas Tallinna hilisgootikale omaseid tunnusjooni - esmapilgulgi väga tallinlik on peaportaal torni lõunaküljel. Pseudogooti altariseina varjus oleva idaakna ehisraamistiku eeskuju on Pirita kloostrikirikus. Kirik sai kannatada nii Liivi sõja algul 1558 kui ka Põhjasõjas 1703; torni on pikne korduvalt põlema süüdanud (seepärast pärineb tornikiivri praegune kuju alles aastast 1865).
Keskaegsete võlvide all pole interjööris keskaegseid esemeid alles jäänud. Pingistik (R. von Engelhardti kavand 1898. aastast) ja altarikujundus on pseudogootilikud. Siiski pole Haljalas vähene 17-18. sajanditegi pärand. Baroksest altariseinast on alles küll vaid detaile ja maal "Püha õhtusöömaaeg", kuid omal kohal seisab Johann Valentin Rabe poolt 1730. aastal nikerdatud keerdsammastega kantsel, toetudes ühele vähestest meie kirikutesse allesjäänud kantslijalaks olevale täisplastilisele Moosese figuurile. Kantsli kõlaräästa ääri kaunistavad, annetajavappidega vaheldumisi, täisplastilised putod, aga räästa tipus kõrgub pasunat puhuv peaingel Miikael.